Vaatamata üha laastavamatele looduskatastroofidele ning uutele, ühiskondi raputavatele kriisidele peame me rääkima ja üha valjemini rohepöördest, kirjutab SmartCapi juhatuse liige ja fondijuht Sille Pettai.
Globaalsete kliimaeesmärkide täitmiseks ning justnimelt seniste kriiside mõju tasandamiseks ja uute ennetamiseks on vajalik anda muudatustele kiirem käik sisse.
Leian, et uut hoogu ootav majandus, otsustavaid samme ning laiemalt suunamuutust vajav ühiskondlik mõtteviis on ideaalne hetk uute roheliste ideedega alustamiseks, arendamiseks ja edukaks realiseerimiseks. Kuid kelle asi on seda vedada ja kuidas hoogsamalt teele asuda? Eelduseid rohepöördega päriselt alustamiseks on vaja mitmeid – reaalselt eksisteerivat probleemi ja selle põhjuste mõistmist, raha, ideid, oskusi, pealehakkamist. Julgen öelda, et esimestega meil probleeme ei ole.
Raha ja riskijulgust on piisavalt
SmartCap on alustanud ettevalmistustega uue riikliku investeerimisfondi – Rohefondi loomiseks. Euroopa taasterahastu vahenditest loodud 100 miljoni eurose mahuga fondist plaanime investeerida eelkõige läbi riskikapitalifondide ettevõtetesse, kes tegelevad keskkonnaprobleemide lahendamiseks ja kliimaneutraalse ringmajanduse saavutamiseks mõeldud rohetehnoloogiate loomisega. Seega väike, aga oluline samm on astutud.
Et anda fondi rahaga Eesti rohe-eesmärkide täitmisesse võimalikult suur panus ja teha seda täpselt sihitult, viisime värskelt läbi ka uuringu ettevõtete kapitalivajaduse ning erainvestorite valmisoleku kohta innovaatilistesse rohetehnoloogiatesse investeerimisel. Loetud päevad tagasi EY poolt avaldatud uuringu tulemused näitavad, et raha on turul täna piisavalt ning üldine hinnang selle kättesaadavusele on pigem hea. Kitsaskohana ilmnes aga selgelt vajadus riikliku riskiraha suunamiseks riistvara ja selle komponendiga ettevõtete arengusse.
Riistvarale ja füüsilistele tehnoloogilistele lahendustele keskendunud ettevõtete ärimudel on tavainvestoritele täna vähem atraktiivne ja aeganõudvam kui tarkvara puhul. Just seetõttu vajavad nad enam tuge ja toimivaid lahendusi, et jõuda ideest teostuseni ja turul kasvuni. Eelkõige tuleks Rohefondil eelistada ettevõtteid, kelle kapitalivajadus on suurem, kui ingelinvestorid suudavad täna iseseisvalt katta. Rohefondil saab eeldatavasti olema signaaliefekti roll turul, täiendav hooandja ka erainvestorite kaasatõmbamiseks ning väliskapitalile hüppelaua tekkimiseks.
Ka viimane, Euroopa idusektorit ja riskikapitaliturgu analüüsiv Atomico küsitlus kinnitab, et riskikapitalifondide investorid eelistavad üha rohkem keskkonnasäästlikule tulevikule orienteeritud, nn planet-positive ettevõtteid. Ehk siis meil on võimalus täna Rohefondi näol anda hoogu nendele ettevõtetele, kel on potentsiaali, aga äriidee vajab kannatlikku raha ja pikka vaadet. Erainvestorid on valmis sel juhul kaasa tulema ning neid riske jagama.
Samuti julgen väita, et kapitali olemasolul on Eesti ettevõtjatel ja teadusasutustel ka valmisolek rohetehnoloogiatega tegeleda. Eestis tehakse tipptasemel teadust, oleme Euroopa mastaabis ettevõtluse- ja innovatsiooniliidrid ning Eestis on täna juba umbes paarsada innovaatilist tehnoloogiaettevõtet, kelle toode, teenus või ärimudel aitab kaasa keskkonnaprobleemide seljatamisele. Lähtekoht on seega enam kui julgustav ning vajadus eraldi nn rohepööramisega tegeleda justkui puudub.
Madal valmisolek uusi rohetehnoloogilisi lahendusi laiaulatuslikult kasutada
Siiski ilmnes olulise uuringu järeldusena, et raha kõrval ootavad ettevõtjad veel tuge näiteks toimivate meeskondade kokkupanemisel, tugivõrgustiku pakkumisel või tehnoloogiliste lahenduste valideerimisel. Ettevõtjad ja investorid tõid välja, et eelistatud võiksid olla teadusmahukad, sealhulgas ka ülikoolidega koostöös sündivad projektid.
Rohefondi ja teiste turuosaliste kui teadlike ja nutikate valdkondlike investorite väärtuspakkumine ettevõtjatele on palju enam kui lihtsalt kapital. Ühtegi tehnoloogiat või äriideed ei ole mõtet arendada asjana iseenesest või pelgalt kliimaeesmärke silmas pidades, see peab haakuma turu reaalsete vajaduste, ootustega ning leidma rakendust. Ka mainitud uuringus osalejad tõid välja, et oluliseks takistuseks rohetehnoloogiate ja -lahenduste turuletoomisel on Eesti ühiskonna vähene valmidus nende kasutuselevõtuks.
Ükski selline muutus ei sünni üleöö. Kuid tuleb hakata tegutsema – alates muutusi esile kutsuva seadusandluse korrastamisest, mis hõlmab näiteks rohehangete korraldamist, saastamist piiravate jäätmekorralduse nõudeid või ringmajanduse põhimõtete rakendamist.
Nii riik kui ka ettevõtjad ise saavad ja peavad väga oluliselt kasvatama ühiskonna roheteadlikkust ning olema eeskujulikud rakendajad. Me ei saa eeldada, et lõpptarbijate ja laiemalt ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal, vajame heas mõttes sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami olemaks keskkonnasõbralikumad. Ning loomulikult nutikaid ideid ja nende realiseerimiseks investeeringuid.
Kirjutis ilmus esmakordselt Latitude59 konverentsi blogis ingliskeelsena ning Äripäeva ja Foundme.io keskkondades eestikeelsena.