Investorid ja start-upid hakkasid 2022. aastal tundma muutlike globaalsete turutingimuste ja ebastabiilse majanduse olukorra tõttu üha tugevamat vastutuult. Põhjuseks eelkõige majanduse jahtumisest tingitud investeerimisjulguse vähenemine, hinna- ja kapitalitõus ning tehnoloogiavaldkonna ettevõtetes alguse saanud koondamised.
Kahtlemata on muutunud keskkond avaldanud lisasurvet investoritele, kellel on omakorda kõrged ootused ettevõtetele, nende tegevuse tulemuslikkusele ja kasvutrajektoorile. Lähiaastatel on seega äärmiselt vajalik tekitada lisavõimendust ettevõtete strateegiate elluviimiseks globaalse majanduse ja poliitiliste suundumuste taustal.
Innovatsiooni saab juhtida ja kasvuvõimalusi leida megatrendidest, mida toetavad ka riiklikud poliitikad ningstrateegiad koos seadusandluse ja investeeringutega. Valitsuste ja suurettevõtete strateegilisi huve teenivad eelkõige investeeringud, mis on jätkusuutlikud, kiirendavad innovatsiooni ja tagavad pikaajalist majanduskasvu järgmistes valdkondades:
#1 Rohetehnoloogia – kliimamuutuste leevendamisele suunatud lahendused
Aasta 2022 näitas, et kliimamuutustega võitlemine on tõepoolest muutumas igapäevaelu osaks ning loodusõnnetustel on tõsised sotsiaalsed ja majanduslikud tagajärjed. Ressursside nappus koos kasvava rahvastikuga tekitab suuremat nõudlust toidu, energia ja loodusvarade järele ning vajadust lahenduste järele, mis parandavad energiatõhusust, vähendavad jäätmeteket ja pakuvad tõhusaid alternatiive taastumatutele ressurssidele. Probleemiga tegeletakse nii riikide, ettevõtete kui üksikisikute tasandil ning Euroopa Liidu (EL) ambitsioon olla 2050. aastaks kliimaneutraalne on oluline raam kogu meie regioonile.
Investorid on hakanud juba üha rohkem investeerima rohelistesse tehnoloogiatesse. Bloombergi andmetel on investeeringud taastuvenergia tootmisse, keskkonnasõbralikku transporti ja energia salvestamisse esimest korda ajaloos võrdsed investeeringutega fossiilkütustesse. Meie regioonis on oluliseks ajendiks ka ELi rohelise kokkuleppe raames kavandatud investeeringud, sh selge suund on võetud energiamajanduse ümberkujundamiseks. Kohalikul tasandil panustab Eesti rohelisele üleminekule ka SmartCapi loodud 100 miljoni euro suuruse Rohefondiga, mis investeerib innovaatilistesse teadusmahukatesse rohetehnoloogiatesse riskikapitalifondide ja otseinvesteeringute kaudu.
#2 Tervishoiutehnoloogia – lahendused tervishoiuprobleemidele ja demograafilistele muutustele
Olgugi et peaaegu kaks aastat kestnud ja kogu maailma majandust mõjutanud koroonakriis kipub igapäevaelus ununema, tuleb siiski veel silmitsi seista tervishoiusektori väljakutsetega, vananeva rahvastikuning meditsiinisektori kasvavate kuludega. Vananev majandus suurendab valitsuse ja inimeste kulutusi tervishoiule just vanusega seotud haiguste tõttu. Samal ajal töötatakse juba kiiresti välja uudseid, kuid kalleid lahendusi alates vähiravist kuni diagnostikani. See loob tehnoloogiaettevõtetele ja investoritele ainulaadse võimaluse tegeleda eksistentsiaalsete probleemidega ja teenida tulu tehnoloogilistest lahendustest, mis pakuvad paremat ravi väiksemate kuludega. EIF VC Survey 2022 kohaselt on bio- ja tervishoiutehnoloogia sektor IKT järel teine olulisim valdkond, kuhu investorid on valmis lähiaastatel raha paigutama.
See on selgelt valdkond, mis nõuab n-ö kannatlikku raha ja palju rohkem teadmisi ning kogemusi kui paljud teised valdkonnad. Oleme ka SmartCapis astunud olulise sammu, et luua paremad eeldused sektori arenguksja hoogustada tervishoiutehnoloogia käivitumist Eestis ning rahastanud tervisetehnoloogia teaduskiirendi loomist, kust esimesed teadusmahukad äriideed on selle kaudu juba ka alustamiseks tuge saanud.
#3 Kahese kasutusega tehnoloogiad – lahendused kaitse- ja julgeolekuprobleemidele
Veel mõned aastad tagasi ei osanud keegi ette kujutadagi, et tänapäeva maailmas võib füüsiline sõda olla enam reaalne. Kahjuks on Venemaa sõda Ukraina vastu näitanud, et lahinguväli ei ole ainult kaasaegses küberruumis, vaid ka traditsioonilisel lahinguväljal modernse sõjavarustusega: sõdurite, tankide, soomukite ja rakettidega.
Seega tuleb kaitsevõime tõstmiseks ja vastupanuvõime suurendamiseks riikide, valitsuste, ettevõtete ja üksikisikute tasandil suurendada uuenduslike tehnoloogiliste lahenduste kasutamist. NATO innovatsioonifondi ja DIANA kiirendi lansseerimisega on NATO liitlased võtnud suuna uute ja murranguliste tehnoloogiate kasutamisele ning kahese kasutusega ärilahendustele.
Ka Eesti valitsuse otsus selle aasta märtsi algusest suunab 30 miljonit läbi SmartCapi NATO miljardieurosesse innovatsioonifondi, mille eesmärk on tekitada ja rahastada uusi kahese ehk tsiviil- ja militaarkasutusega süvatehnoloogiaid arendavaid ettevõtteid. Täna on meil Eestis edukas innovaatiliste tehnoloogiaettevõtete maastik, silmapaistav ettevõtluskeskkond ning tugev kaitsepoliitika ja riigikaitse. Saame nüüd selle pealt edukalt ehitada silla tehnoloogiaettevõtete ja kaitsevaldkonna vahele.
Kokkuvõttes on hea meelde tuletada kulunud tõde, et kriise või muutlikke aegu ei tohi raisku lasta ning pigem tuleks need muuta võimaluseks arendada ja pakkuda uusi vajalikke tehnoloogilisi lahendusi. Lisaks on aeg ühiskonnana olla teadlikum, jätkusuutlikum ja targem kui kunagi varem. See on teadusmahukate roheliste tehnoloogiate, tervishoiutehnloogia ning turvalisuse suurendamisele suunatud iduettevõtetele hea aeg tegutsemiseks.
Artikkel ilmus esmakordselt StartupDay 2023 blogis (inglise keeles).